Enne suure suvesooja saabumist on hea taas kord meelde tuletada, kuidas veekogu ääres käituda nii, et ilusast päevast ei saaks kurb mälestus kogu eluks. Kahjuks saabub viimasel ajal liiga sageli teateid sellest, et keegi on kaotanud oma elu veeõnnetuse tõttu. Ohtlik ei ole mitte vesi, vaid meie hooletu tegutsemine veekogu ääres.
Avalikes randades, kus on korraldatud rannavalve ja piiritletud ujumisala, võime olla üsnagi kindlad, et veekogu põhi on ohtlikest esemetest puhastatud ja meil hoiab silma peal rannavalve. Siiski sõltub iga suvitaja enda hoolest ja teadlikkusest tema ja ta lähedaste ohutus. Vee temperatuurist ja puhtusest annavad meile teavet nii infotahvlid kui ka lipud. Punane lipp keelab vette mineku, kollane lipp lubab ujuma kogenuid, ehkki olukord vees on muutlik. Roheline lipp lubab ujuma kõiki.
Looduslike ja tehisveekogude ääres, kus puudub valve, peab olema väga tähelepanelik, kuna seal puudub info, milline on vee temperatuur ning pole teada vee sügavust ega põhja reljeefi. Põhjas võib olla nii suuri kive kui kände, millele otsa ujudes on oht end vigastada. Jõgede ääres olles peab kindlasti arvestama voolu tugevusega; mida kiirem ja kärestikulisem on jõgi, seda madalam ta on, suured ja aeglase vooluga jõed on aga ohtlikult sügavad. Madalates jõgedes võib esineda üksikuid väga sügavaid auke – nn hauakohti. Meres ujudes peab arvestama lainetega, lähedalt mööda sõitvad laevad võivad põhjustada äkki tekkivaid ohtlikke laineid, samuti peab arvestama tuulega.
Ohutu käitumine veekogul
Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht ning ujuma minnes ütle seda alati ka oma kaaslastele. Soovitav on vette mitte hüpata, vaid minna rahulikult. Ära mine vette, kui oled alkoholi tarvitanud, ülekuumenenud või täiskõhuga. Need olekud võivad tekitada terviserikkeid – südame rütmihäired, teadvusekadu, lihaskrambid. Joobes inimene võib halva koordinatsiooni tõttu vett sisse ahmida, mis tekitab lämbumise. Ujudes ära võta sihiks uljalt üle veekogu jõuda, vaid arvesta oma jõuvarudega ja sellega, et pead suutma ka tagasi ujuda. Pigem uju piki kallast või läbi lühikesi vahemaid edasi-tagasi. Ujudes ära mängi kunagi uppumist, sest see võib hajutada tähelepanu ja tekitada segadust, kui on olemas reaalne ohuolukord. Ära võistle vee all ujumises ja hinge kinnipidamises. Ära suru ega tõmba kedagi vee alla, sest nõndaviisi võib väga hõlpsalt vee kurku tõmmata ning õnnetus ongi käes.
Viibides sildadel arvesta, et sillad ei ole mõeldud hüppetorniks. Ka ei soovita ujuda sildade all, sest see võib tekitada kinnise ruumi kartuse ja sealt edasi paanika, mille käigus võib end vigastada ja teadvusetult vee alla vajuda. Kindlasti ei tohi jätta lapsi järelvalveta randa ega omapäi vette mängima, ka põlvini ulatuv vesi võib väikelapsele ohtlik olla. Kui lapsed kasutavad madratseid ja ujumisrõngaid, siis võib tuul neid märkamatult rannast kaugemale triivida.
Paadisõidul on hea, kui riietumisel arvestad ilmaoludega. Enne sõitu veendu, et paadis oleks päästevarustus – päästerõngas, meresõidul ka signaalrakett. Kanna alati päästevesti, ka palava ilmaga. Paati sisenetakse ja väljutakse ühekaupa. Paadis ära seisa püsti ega koorma paati üle liigsete asjadega või eirates ettenähtud inimeste arvu.
Kui on juhtunud õnnetus
Sattudes ise vees hätta, ära häbene appi hüüda. Püüa säilitada rahu ja katsu veepinnal hulpida. Vaata ringi, äkki õnnestub sul millestki kinni haarata. Paadist vette kukkudes hoia paadist kinni. Kui paat on ümber läinud, ära proovi paati õigesse asendisse keerata, see on väga raske ning paat võib uppuda. Proovi ronida paadile.
Kui aga oled tunnistajaks teistega juhtunud veeõnnetusele, siis pea meeles, et kuigi sa võid teada põhivõtteid päästmisest, ära unusta – enda turvalisus ennekõike! Kui sa ei ole kindel, kas suudad hädasolijat aidata, siis kutsu abi. Vastasel juhul võib kannatanuid olla ühe asemel hoopis kaks. Kui sa lähened uppujale, siis kannatanu ei arvesta sinu jõu ega suurusega, vaid teeb kõik selleks, et ellu jääda ja teda ei huvita, kas sina oled vee all või peal. Ega ilmaasjata ei öelda, et uppuja haarab ka õlekõrrest. Oleks hea, kui sinu ja kannatanu vahele jääks mingi ujuvvahend.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et vesi on meie sõber. Vett ei maksa karta. Kui aga on juhtunud õnnetus, siis helista kindlasti hädaabi telefonile 112.
Lisan siia ka ühe interneti portaali, kus leidub väga häid juhiseid ohutuks käitumiseks veekogude ääres www.veeohutus.ee.
Ilusat suve!
Urmas Saarepuu
Viljandi päästekomando
juhtivpäästja, pinnaltpääste instruktor
